Neoimpressionism
Värvirütm, optiline täpsus ja helendav pind
Neoimpressionism kasvas välja impressionismist, kuid lähenes värvile ja valgusele süsteemsemalt. Selle suuna kunstnikud toetusid optilisele värviteooriale ja formaliseeritumale kompositsioonile, mille tulemusel mõjuvad teosed korraga distsiplineeritult, helendavalt ja peene sisemise rütmiga. Britannica järgi reageeris neoimpressionism impressionismi vahetule loodusmuljele teadlikuma ja teoreetilisema värvikäsitlusega.
Print Grupp Arti neoimpressionismi leht aitab koondada teoseid, mille mõju sünnib mitte ainult motiivist, vaid sellest, kuidas värv ehitab pildi pinna üles. Praegu sobib selle stiili keskseks kunstnikuks hästi Henri-Edmond Cross. Hiljem tasuks kindlasti lisada ka Georges Seurat ja Paul Signac, sest just Seurat’d peetakse neoimpressionismi rajajaks.
Neoimpressionismi lehel saad liikuda edasi kunstnike ja teoste juurde, kus värv, pind ja kompositsioon on üles ehitatud teadlikuma rütmi ja optilise täpsusega. Praeguses valikus esindab seda suunda kõige selgemalt Henri-Edmond Cross, kelle teosed aitavad hästi avada neoimpressionismi helendavat värvikäsitlust ja peenelt struktureeritud maalipinda.
Neoimpressionismi valik laieneb ajas koos uute kunstnike ja teostega.
Kunstnikud lisandumas.