FAILINÕUDED
TRÜKISTELE
Oluline info ja seletused trükis kasutatavate värviruumide, standardite ja failide kohta.
Mis on CMYK?
CMYK-protsess on värvi printimise meetod, kasutades nelja värvi - tsüaansinine ehk taevassinine (C-cyan), purpur ehk violettpunane (M-magenta), kollane (Y-yellow) ja must (K-key).
Suurem osa maailma trükitud materjalidest on toodetud CMYK-protsessi abil.
CMYK-protsess on värvi printimise meetod, kasutades nelja värvi - tsüaansinine ehk taevassinine (C-cyan), purpur ehk violettpunane (M-magenta), kollane (Y-yellow) ja must (K-key).
Suurem osa maailma trükitud materjalidest on toodetud CMYK-protsessi abil.
Enamus trükiseadmed trükivad CMYK värvidega. Fototrüki seadmed kasutavad tihti lisavärve nagu (photocyan PC, photo magent (PM), photoblack (PB) jne.) on heledamad ja tagavad heledamad toonid.
Ainult PDF failid saavad endas sisaldada CMYK värviruumi ja profiilide infot!
Loe lisaks eesti keeles wikipediast või inglise keeles wikipediast.Ainult PDF failid saavad endas sisaldada CMYK värviruumi ja profiilide infot!
Mis on Pantone?
Enamikku Pantone süsteemi 1114 punktvärvi ei saa aga simuleerida CMYK-ga, vaid 13 põhipigmendiga, mis on segatud kindlaksmääratud kogustes.
Pantone süsteem võimaldab toota ka paljusid erivärve, näiteks metallik ja fluorestsents värve. Kui enamik Pantone'i süsteemi värve on trükitud CMYK-i ulatusest väljaspool, hakkas Pantone alles 2001. aastal pakkuma ekraanipõhiste värvidega nende olemasoleva süsteemi tõlkeid. Ekraanipõhised värvid kasutavad erinevate värvide loomiseks RGB-värvimudelit - punane (R), roheline (G), sinine (B).
Pantone värve kirjeldatakse koodiga (tavaliselt viidatakse nendele näiteks "PMS 130"). PMS-i värve kasutatakse brändingus peaaegu alati ja need on leidnud tee isegi valitsuse seadusandlusesse ja sõjalistesse standarditesse (lipude ja pitserite värvide kirjeldamiseks). 2003. aasta jaanuaris arutas Šotimaa parlament petitsiooni, milles viidati Šotimaa lipu sinisele tähisele Pantone 300. Ka sellised riigid nagu Kanada ja Lõuna-Korea ning sellised organisatsioonid nagu FIA on otsustanud viidata konkreetsetele Pantone'i värvidele, mida lipude valmistamisel arvesse võtta ja võimalusel kasutada. USA osariigid, sealhulgas Texas, on kehtestanud oma lipu PMS värvid.
Loe lisaks eesti keeles wikipediast või inglise keeles wikipediast.Mis in RGB?
RGB on värvimudel, milles punane (R-red), roheline (G-green) ja sinine (B-blue) on segatud või kõrvuti esitletud. Selle tulemusel saadakse lai valik erinevaid värvitoone.
Erinevad värviedastusseadmed tuvastavad või reprodutseerivad RGB väärtust erinevalt, kuna värvielemendid (näiteks fosforid või värvained) ja nende reageerimine üksteisega R, G ja B tasemele on tootjate vahel erinev - ka samas seadmes aja jooksul võivad R,G,B toonid muututada. Seega ei määratleta ka RGB väärtust seadmetes sama värvina ilma värvihalduse ja kalibreerimiseta.
Loe lisaks
eesti keeles wikipediast või inglise keeles wikipediast.RGB on värvimudel, milles punane (R-red), roheline (G-green) ja sinine (B-blue) on segatud või kõrvuti esitletud. Selle tulemusel saadakse lai valik erinevaid värvitoone.
Erinevad värviedastusseadmed tuvastavad või reprodutseerivad RGB väärtust erinevalt, kuna värvielemendid (näiteks fosforid või värvained) ja nende reageerimine üksteisega R, G ja B tasemele on tootjate vahel erinev - ka samas seadmes aja jooksul võivad R,G,B toonid muututada. Seega ei määratleta ka RGB väärtust seadmetes sama värvina ilma värvihalduse ja kalibreerimiseta.
Punkti tolli kohta/dots per inch (DPI või dpi) on printimise, video- või pildiskänneri punkti tiheduse mõõt. Näiteks 1 tolli (2,54cm) reale saaks paigutada 600 punkti, kui tiheduseks on 600dpi. Hiljuti on kasutusele võetud ka punktid sentimeetri kohta (d/cm või dpcm) ehk 600dpcm = 600 punkti 1cm rea kohta.
Loe lisaks inglisekeeles wikipediast
Mis on PPI?
Monitoridel pole punkte, kuid neil on piksleid; monitoride ja piltide tihedalt seotud mõiste on pikslid tolli kohta ehk PPI.
Loe lisaks inglisekeelsest wikipediast
Mis juhtub, kui trükifailid on jpg, jpeg või png formaadis?
Kuna ülalmainitud failid ei kanna endas CMYK profiilide ja värviruumide infot, siis trükised muutuvad reeglina tumedamaks, kui nad ekraanil. Seadistame tavaliselt trükimasin trükkima heledamalt, see aga ei taga täpset värviedastust.
Kas sobib, kui salvestada või printida jpg, jpeg, TIFF või png lihtsalt .pdf-ks üle?
Kahjuks ei piisa ainult failide salvestamisest või nn. printimisest .pdf-ks, kuna ülalmainitud failid kannavad kaasas RGB värviruumi ja profiile. Ümber salvestamisega ei saa fail endale CMYK värviruumi ja profiile külge. Failides olevad fotod ja graafika peavad olema kujundamise käigus alustatud CMYK värviruumis, iga foto mis imporditakse trükisele, peab eelnevalt olema avatud ja salvestatud CMYK värviruumis ja profiilidega ning alles siis sisestatud või imporditud kujundusse nagu näiteks flaier, kataloog, poster, roll-up jne.
Mida tuleks trükivalmis pdf-i puhul kindlasti jälgida!
1. Värvid oleksid CMYK värviruumis.
2. Soovituslik resolutsioon fotode puhul 600dpi, visiitkaartide, flaierite, kaartide ja muude väiksemate trükiste puhul 200-300dpi, suuremate trükiste, mida vaadatakse kaugemalt nagu plakatite, roll-upide ja bännerite puhul 150dpi.
3. Kasutatud fondid võiks alati panna failidega kaasa - ka pdf failide puhul võib juhtuda, et font on oluline.
4. Graafikafailides sisalduvad tekstid ja elemendid oleks oluline salvestada Outline’na ehk curvideks.
5. PDF kujundusfail (visiitkaart, flaier jms) oleksid 1:1-le mõõdus ja asuksid täpselt lehekülje keskel, muidu ei saa kahepoolselt trükkida.
6. Lõikevaru ehk Bleed oleks võimalusel igas servas võrdselt min. 3mm.
7. Lõikemärke ega trükimärke palume mitte lisada, paneme need ise oma tarkvaradega.
8. Kõik ühte trükisesse kuuluvad leheküljed võiksid asuda ühes failis ning paikneda ühte pidi (kas kõik vertikaalselt või kõik horisontaalselt), oleksid kõik sama suurusega ja õiges järjekorras.
9. Enne PDF failide saatmist meile, palume failid kindlasti üle kontrollida Adobe Acrobat või muude tarkvarade abil (on palju juhuseid, kus failide eksportimisel muutus trükis oluliselt).
10. Faili nimi võiks olla tellimusega kergesti seostatav ja hea on faili nimes näidata kui palju lõikevaru on jäetud (N: 123flaier_3mm_bleedi.pdf).
11. Klamberköites trükise puhul on oluline jälgida, et lehekülgede arv jaguks 4-ga, muidu peame tekitama kuskile valged lehed.
2. Soovituslik resolutsioon fotode puhul 600dpi, visiitkaartide, flaierite, kaartide ja muude väiksemate trükiste puhul 200-300dpi, suuremate trükiste, mida vaadatakse kaugemalt nagu plakatite, roll-upide ja bännerite puhul 150dpi.
3. Kasutatud fondid võiks alati panna failidega kaasa - ka pdf failide puhul võib juhtuda, et font on oluline.
4. Graafikafailides sisalduvad tekstid ja elemendid oleks oluline salvestada Outline’na ehk curvideks.
5. PDF kujundusfail (visiitkaart, flaier jms) oleksid 1:1-le mõõdus ja asuksid täpselt lehekülje keskel, muidu ei saa kahepoolselt trükkida.
6. Lõikevaru ehk Bleed oleks võimalusel igas servas võrdselt min. 3mm.
7. Lõikemärke ega trükimärke palume mitte lisada, paneme need ise oma tarkvaradega.
8. Kõik ühte trükisesse kuuluvad leheküljed võiksid asuda ühes failis ning paikneda ühte pidi (kas kõik vertikaalselt või kõik horisontaalselt), oleksid kõik sama suurusega ja õiges järjekorras.
9. Enne PDF failide saatmist meile, palume failid kindlasti üle kontrollida Adobe Acrobat või muude tarkvarade abil (on palju juhuseid, kus failide eksportimisel muutus trükis oluliselt).
10. Faili nimi võiks olla tellimusega kergesti seostatav ja hea on faili nimes näidata kui palju lõikevaru on jäetud (N: 123flaier_3mm_bleedi.pdf).
11. Klamberköites trükise puhul on oluline jälgida, et lehekülgede arv jaguks 4-ga, muidu peame tekitama kuskile valged lehed.
Värvitoonide kontrollimiseks on võimalik tellida proovitrükis.
Kui trükise puhul on vajalik voltimine, köitmine, stantsimine või muul viisil järeltöötlemine, ei teeks paha saata failiga kaasa ka makett. Trükise makett hoiab ära võimalikud arusaamatused.