Le Grand Canal, 1908

"Le Grand Canal, 1908" on Claude Monet’ Veneetsia-perioodi üks tuntumaid vaateid. Monet viibis Veneetsias 1908. aastal ja maalis seal sarja töid, kus linna arhitektuur ja veepind muutuvad eelkõige valguse ja atmosfääri kandjateks. Selles teoses ei ole peamine “vaatamisväärsus”, vaid õhk: udu, helendus ja peegeldused, mis teevad Canal Grande’i justkui hõljuvaks. Hooned ja kirikutornid on tajutavad, kuid mitte rangelt välja joonistatud – vormid tekivad värvipindade ja tooninihete kaudu, nii nagu Monet’ hilises impressionismis sageli.

Veneetsia sobis Monet’le ideaalselt, sest linn on ehitatud vee ja valguse dialoogile. "Le Grand Canal" ei püüa anda topograafilist täpsust, vaid seda hetke, mil taevas ja vesi on peaaegu üks pind ning arhitektuur ilmub nende seest välja. See on teos, mida on lihtne “rääkida” – see kirjeldab mitte ainult Veneetsiat, vaid ka seda, kuidas üks koht võib muutuda mäluks ja meeleoluks.

Tehnika: Õli lõuendil

Originaalmõõtmed: 92.4 × 73.7 cm (36 1/4 × 29 tolli) 

Asukoht: Eraomand (asukoht avaldamata)

Huvitav fakt: Monet töötas Veneetsias mitme lõuendiga paralleelselt, maalides sama motiivi erinevas valguses – see oli talle omane seeriapõhine tööviis ka varem (heinakuhjad, katedraalid).

Viimane oksjonihind: "Le Grand Canal, 1908" müüdi Sotheby’s Londonis 2015. aastal umbes 35,6 miljoni USA dollari eest.

Claude Monet, olles teose loomise ajal 68-aastane, näitab siin oma hilise loomingu tugevust: võimet muuta linnavaade valguse ja peegelduste kaudu puhtaks atmosfääriks, mis mõjub korraga rahulikult ja unenäoliselt.