%203_huge.webp)
_zoom_block.webp)
%202_large.webp)
Meditatsioon - Maastik daamiga
Konrad Mägi (1878–1925), Eesti
Loomise aeg: 1915–1916
Maali tekkeloo kohta on olemas mitu omavahel põimuvat, kuid ettevaatust nõudvat tõlgenduskihti. Artur Adson on mälestustes kirjeldanud, et omandas teose 1917. aasta kevadel Tallinna näituselt ning seostas selle Edgar Allan Poe ainestikuga; arvestades Mägi ja Adsoni-Underi lähedust, on võimalik, et see seos pärines Mägilt endalt. Samas osutab Konrad Mägi Sihtasutuse käsitlus ka Edmund Dulaci illustratsioonidele Poe kogumikule „Kellad ja teised luuletused” (1912), kus esineb sarnase looritatud, müstilises keskkonnas kujutatud naisekuju — mõju võib olla kaudne, kuid täiesti mõeldav.
Naisefiguuri on nähtud ka meediumina: on teada, et Mägi puutus spiritismiga kokku juba Helsingis ning hiljem Eestis aitas seansse korraldada; võimaliku modellina on nimetatud tantsijanna Ella Ilbakit, kes kuulus Mägi lähedasse ringi. Teose pealkiri „Meditatsioon” avab omakorda filosoofilise telje — Sihtasutuse tekst seob selle Rudolf Steineri teosoofiliste ideedega, mille kohaselt võib meditatsioon olla tee „nähtava maailma taga oleva” kogemiseni.
Kõige olulisem on siiski see, kuidas maal toimib vaataja ees: looritatud figuur ei esita “lugu” otsesõnu, vaid loob vaikse pinge. Maastiku külluslik värv ja vormirütm ei ole dekoratsioon, vaid psühholoogiline ruum — koht, kus sisemine seisund ja välismaailm on kokku sulatatud üheks.