Stacks of Wheat (End of Summer)

Claude Monet (1840–1926), Prantsusmaa
Loomise aeg: 1890–1891

Kunstniku vanus teose loomise ajal: 50–51 aastat

Teose kirjeldus:

"Stacks of Wheat (End of Summer)" on osa Claude Monet’ kuulsast "Nisukuhjade" seeriast, kus ta kujutas sama motiivi erinevates valgus- ja ilmastikuoludes. Selles teoses on keskmes kuldpruunid ja kollakad nisukuhjad, mis viitavad suve lõppemisele ja sügise saabumisele. Monet on meisterlikult jäädvustanud sooja suvepäeva atmosfääri, kus madal päike heidab pikki varje ja värvid on eredad ning küllastunud. Maalil domineerivad soojad toonid, mis annavad edasi suvise päeva õdusa meeleolu. Taustal paistavad õrnalt sinise ja rohelise varjundid, mis peegeldavad taevast ja ümbritsevat maastikku, luues maalile rahuliku ja harmoonilise kompositsiooni.

Tehnika: Õli lõuendil

Originaalmõõtmed:

  • 72.7 x 92.1 cm (28 5/8 x 36 1/4 tolli)

Asukoht: Privaatses kollektsioonis

Huvitav fakt: Monet alustas "Nisukuhjade" seeria maalimist 1890. aastal, olles 50–51-aastane. Ta oli inspireeritud oma kodu lähedal Giverny’s asuvatest põldudest ning püüdis jäädvustada neid kuhju erinevates valgus- ja ilmastikuoludes, et uurida valguse ja värvi muutlikkust. See teos, mis kujutab suve lõppu, on üks ikoonilisemaid näiteid Monet' võimest tabada hooajalise ülemineku meeleolu ja selle mõju maastikule.

Viimane oksjonihind: "Stacks of Wheat (End of Summer)" müüdi 2019. aastal Christie’s oksjonil 110,7 miljoni USA dollari eest. See muljetavaldav hind teeb sellest ühe kõige kallima impressionistliku maali, mis kunagi oksjonil müüdud. Monet' "Nisukuhjade" seeria on eriti hinnatud kunstikogujate seas tänu oma sügavale kunstilisele väärtusele ja tähendusele.

Claude Monet, olles selle maali loomise ajal oma 50ndates eluaastates, demonstreeris "Stacks of Wheat (End of Summer)" kaudu oma pühendumust looduse ilu ja hooajalise muutlikkuse jäädvustamisele. See teos on suurepärane näide Monet’ meisterlikkusest, kus lihtne maastik muutub lummavaks ja ajatud kunstiteoseks, mis jätkab vaatajate inspireerimist tänapäevalgi.